… Jaan Poska oli üks neid haruldasi eestlasi, kes riigimehena ei kandnud oma nime üksnes Eesti ajalukku, vaid ka üldisse maailma ajalooraamatusse.
… Mida meie sõjaväes Johan Laidoner, seda oli meie välispoliitikas Poska.
… Poskat Eesti teiste silmapaistvate poliitikutega võrreldes on igalühel iselaadi kalduvusi, iseloom ja minevik. Neist kaks äärmust: Jaan Tõnisson oma keeva temperamendi, tulise ettekippuva loomu ja äärmiselt tugeva rahvusliku põhitooniga; Jaan Poska oma külma põhitooniga, selge ja kaaluva mõistuse ja tagasihoidliku loomuga, kuna Konstantin Päts asus nende keskel nagu ühendava sidemena, rahvuslik temperament ja kaaluv mõistus õnnelikus tasakaalus. Peajoontes on see tõesti nii: J. Tõnisson on nagu ka Jüri Vilms on eeskätt tribuunid, Poska on diplomaat, K. Päts aga riigimees, kes teataval määral ühendab mõningaid tribuuni ja diplomaadi omadusi.
… Diplomaadi realistlikku pilku ning kiiret kohanemis- ja otsustamisvõimet oli Poska arendanud juba advokaadi, linnapea ja kubermangukomissarina. Siis oli seda tihti nimetatud paindlikkuseks. Ja paindlikkuse tipp oli see, kui tema, veendunud kodanlane, esimesena pärastsõja Euroopas rahu tegi enamliku Venemaaga. Aga siis ei heidetud seda talle enam ette. Sest siis oli silmanähtav, et selles paindlikkuses avaldubki diplomaat – kui riigimees, kelle ülesandeks on reaalolusid ja riigi elutingimusi üksteisele kohandada.
– Eduard Laaman
Eesti Kirjanduse Seltsi elulooline sari nr. 1
(tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.