“Jäälätted”

Üks eestlaste ajaloo võimsamaid tähtpunkte oli jõudmine omakeelse kõrghariduseni, mille tegi võimalikuks eestikeelse Tartu ülikooli loomine 1919. aastal.

Kümme aastat hiljem astus Tartu ülikooli eesti ja üldist kirjandust õppima Võrumaa taluniku perest pärit Bernard Kangro (1910-1994), kellest sai tunnustatud kirjanik, armastatud luuletaja ja peamisi modernse eesti romaani arendajaid.

Romaan “Jäälätted” (esmatrükk Rootsis 1958) kuulub Bernard Kangro loomingu tippu ja annab pildi ülikoolist 1930. aastatel. Tegemist on esimese raamatuga kirjaniku kuueosalisest romaanisarjast, nn Tartu-tsüklist, ja seda on peetud eesti proosa poeetilisimaks Tartu-kujutuseks. Kahtlemata tugineb autor ka omaenda mälestustele üliõpilasajast, mis päädis 1938. aastal magistrikraadiga eesti soneti ajaloo uurimise eest. Paljude aastate pärast, 1991. aastal valiti Kangro Tartu ülikooli audoktoriks. Saksa okupatsiooni ajal jõudis ta olla ka ülikooli õppejõud ja Vanemuise teatri dramaturg. 1944. aastast elas Kangro pagulasena Rootsis, olles sealgi aktiivne kirjanik, kirjandusteadlane ja kirjanduselu edendaja. Muu hulgas toimetas ta alates 1950. aastast kirjandusajakirja Tulimuld ja juhtis 1951. aastast Eesti Kirjanike Kooperatiivi, mis on välja andnud märkimisväärse osa pagulaseesti kirjanike loomingust. Kangro on pälvinud rohkesti tunnustust: ta oli Eesti Kirjanike Liidu auliige, kuulus ka Rootsi Kirjanike Liitu jne.