“Iseseisvad inimesed”

Laxnessi teine kunstiküps romaan, monumentaalne ning võimas “Iseseisvad inimesed”, mis koos “Salka Valkaga” tõi talle maailmakuulsuse ja Nobeli preemia, käsitleb islandi lamburi, väikekohapidaja Suvekoja Bjarturi elupõlist võitlust oma vabaduse ja iseseisvuse eest.
Olles kaheksateistkümmend aastat sulasena orjanud vallavanemast suurtalunikku, jõuab Bjartur lõpuks niikaugele, et ostab viimase käest järelmaksu peale üksildase mägedes asuva talukoha, mille kodukäijad rahva jutu järgi aegade jooksul juba seitse korda olevat maha kiskunud ja kuhu keegi enam elama ei julge asuda. Oma iseseisvust, mida ta peab ülimaks varaks maailmas, kaitseb Bjartur – karm ning hoolimatu, äärmiselt kangekaelne, sitke ja jõuline natuur – südilt kõigi vaenlaste vastu, olgu need loodusjõud, kodukäijad või selle maailma vägevad. Sellisena kehastab ta õieti kogu islandi rahvast selle tuhandeaastase ajaloo kestel. Niisama meisterlikult on joonistatud ka kõigi teiste tegelaste – külakrõõnijast vallavanema, moodsas kapitalistliku tegelinski Ingolfur Arnarsoni, Bjarturi ämma, võõrastütre Asta Sollijlja ja paljude teiste kuju.
“Iseseisvad inimesed”, mille igalt leheküljelt hõõgub Islandi maa ja rahva omapära, kangelassaaga, mis on täis poeesiat, rahavalikku huumorit ja ebausku, paradokse ja otse muinasjutulisi vägitegusid, on kirjutatud suure südamesoojusega ning Laxnessile omases sädelevas vaimukas stiilis.