Trükikunsti leiutamine 15. sajandi keskel oli pöördepunktiks raamatu ajaloos. Trükitud raamat, mis algul jäljendas käsikirjalist, hakkas arenema omas suunas, tulid kasutusele tiitelleht, trükiandmed, paginatsioon ja signatuur, leiti tüpograafiline lahendus raamatute illustreerimiseks ja ehistähtede ning -liistudega kaunistamiseks. Kõik need põhilised muudatused tegi raamat läbi poole sajandi jooksul. Seetõttu eraldatakse 15. sajandil (kuni 31. dets. 1500) ilmunud trükiseid hilisematest ja nimetatakse hällitrükisteks ehk inkunaabliteks.
TRÜ Teaduslikus Raamatukogus on 47 inkunaablit (aastal 1982). Enamasti on need saadud raamatukogu asutamisele (1802. a) järgnenud aastakümnetel. Inkunaablid esitatakse kataloogis tähestikulises järjekorras. Iga inkunaabli kohta antakse:
- bibliokirje, milles on toodud autor, teose pealkiri, väljaandja, tõlkija, kommenteerija, trükkimiskoht, trükkal ja kirjastaja, ilmumisdaatum , formaat, lehtede arv;
- annotatsioon, milles näidatakse inkunaabli defektid, graafiline kujundus, käsitsi tehtud initsiaalid, käsikirjalised märkused, köide, omanikumärgid;
- kommentaar, milles esitatakse andmeid autori, teose sisu, tõlkija, kommentaatori, trükkali, kirjastaja ja raamatu kujunduse kohta jne.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.