“Inglise patsient”

Michael Ondaatje tuntuima, Bookeri auhinna pälvinud romaani “Inglise patsient” (“The Elnglish Patient”) tegevus hargneb rööbiti 1930.-1940. aastate Egiptuses ja Teise maailmasõja viimastel päevadel ühes laatsaretiks muudetud Itaalia nunnakloostris.

Seal on varjupaiga leidnud neli erineva saatusega inimest: sõja eest põgeneda püüdev halastajaõda, elukutseline varas ja spioon, Briti armees pioneerina teeniv sikh ning salapärane, lennuõnnetuse üle elanud raskete põletushaavadega mees. Kuigi inglise patsiendiks kutsutu ei suuda meenutada oma nime, lapib ta taastuvast mälust esile kerkivate mälestuskildude toel kokku oma haarava ja poeetilise loo kõrbest, kirest, armastusest ja reetmisest.

Inglise patsiendi tegelaskuju põhineb ajaloolise isiku, ungarlase Laszlo Almasy elukäigul, kuid prototüübi elu oli raamatukangelase omast tunduvalt värvikam ja tema seksuaalsed eelistusedki teistsugused.

Almasy oli Esimeses maailmasõjas sõjaväelendur, kellest Egiptusse sattudes sai kõrbeuurija ja -seikleja. Enne Teist maailmasõja puhkemist töötas ta Itaalia luure heaks, sõja ajal oli Almasy Luftwaffe ohvitser ja Raudristiga autasustatud Saksa sõjaväeluure agent. Hiljem jõudis ta teha koostööd ka Briti luurega. Almasy suri 1951. aastal Austrias düsenteeriasse.

“Inglise patsiendi” põhjal tehtud film, mille peaosi täitsid Ralph Fiennes, Kristin Scott Thomas, Juliette Binoche, Willem Dafoe ja Colin Firth, võitis 1996. aastal kokku üheksa Oscarit, sealhulgas parima filmi, parima lavastuse ja parima naiskõrvalosa eest.

“See oli mõnda aega pärast seda, kui Hana kohtas inglise patsienti – kedagi, kes nägi välja nagu põlenud loom, pingul ja tume, võrendik naise jaoks. Ja nüüd, mitu kuud hiljem on mees tema viimane patsient San Girolamo villas, nende sõda on läbi, mõlemad on keeldunud teistega koos Pisa haiglate kaitstusse naasmast. Kõik rannaäärsed sadamad, näiteks Sorrento ja Pisa oma, on nüüd täis Põhja-Ameerika ja Inglise vägesid, kes ootavad koju saatmist. Ent Hana pesi mundri puhtaks, voltis kokku ja tagastas lahkuvatele õdedele. Igal pool ei ole sõda veel läbi, öeldi talle. Sõda on läbi. Sõda on läbi. Siinne sõda. Talle öeldi, et see on sama hea kui deserteerimine. See ei ole deserteerimine. Ma jään siia. Teda hoiatati puhastamata miiniväljade, vee- ja toidupuuduse eest. Tema tuli üles põlenud mehe, inglise patsiendi juurde, ja ütles talle, et jääb ka siia.”