Siin on siis täide läinud üks mu kauaaegseid igatsusi: viibin metsas. Olen juba mitu tundi ringi hulkunud, siitsealt vaarikaid suhu noppinud ja mitmel korral naeratanud.
Nüüd istun hallil kivil päikesepaistelisel välgustil ja kordan jälle: Küll on ikka ilus! Mis asi? Kõik, mida enda ümber näen. Suurde raskusse satuksin, kui mulle pandaks ülesanne kauneim puu välja valida. Ma tahaksin nendele kõikidele auhinna anda. Kas ei kihuta uhkelt taevasse need nooljad kuused seal? Kas ei ole kaunid oma õrnuses need kolm lehist, mis moodustavad sõbraliku grupi? Kas ei ole veetlevad need elupuud? Panevad mind vägisi metsas ringi vaatama salase lootusega, et nüüd-nüüd astub kuskilt esile habemik, kes suure kunstnikuna on nede kujud imekauniks vorminud. …
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.