“Homme hakkan kunstnikuks”

Litograaf Heinrich Ziller on vallandatud – pärast 30-aastast kohusetruud ning rasket tööd on ta “firma jaoks liiga vana”! Mis siis nüüd saab? Kohkunult seisab Zille tänaval. Üür tuleb maksta, ja leiba ei anna ükski pagar tasuta. Hansu kooliraha maksmise tähtaeg on käes, talveks on tarvis sütt varuda, ja ajalehepoiss Emilile tahtis Zille ükskord ometi ta tõelised saapad osta. Nõutult longib ta mööda tänavaid.

Ja kuigi olukord on halb, ei anna Heinrich Zille siiski alla. Ta pühendab end nüüd täielikult joonistamisele, leiab endale selles tegevuses uue alguse, ja Berliini tagahoovilastele Emilile ja Paulale, Fritzule ja Ottole, kõigile, keda ta joonistab, saab Zillest “Pintsli-Heinrich”. Kuid avaliku tunnustuseni on tee siiski veel pikk ja vaevarikas…