“Hõbevalge”

Reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest

… Sõnaga hõbevalge, ka valge ja valgus, tähistati meie muistsetes loitsudes ohvrit, mis haldjate, vaimudele või jumalatele pühendati. Lennart Meri tõi “Hõbevalgega” ohvri kogu Eesti altarile. Raamatu ilmumise tähendust on raske ülehinnata. Kurja petmiseks olid “Hõbevalge” 1976. aasta väljaandes Heinz Valgu suurepärased veidi karikatuursed illustratsioonid, mis jätsid raamatust pisut kerglase mulje. “Hõbevalge” sisu on aga ülimalt tõsine. Selle ilmumise ajal püüti meid, eestlasi, jätta mälu ja ajaloota. See raamat rõhutas raskel ja mõneti lootusetuna tundunud ajal meie mineviku olemasolu. Me polnud olnud mingid tühised kütid ja korilased või tähtsusetud põlluharijad. Lennart Meri andis meile tagasi meie ajaloo ja tuletas kõigile eestlastele meelde, et me oleme oma geograafilise asukoha tõttu Hõbevalge veetee ääres olnud põline mererahvas. Ta ärgitas meid mõtlema sellele, et ükski sõjaline okupatsioon pole igavene, et saame iseseisvalt tegutseda ka tulevikus.

…

(Paberkaaned katki ja kulunud)