“Henriku Liivimaa kroonika”

Saateks

Käesoleva tõlkega tehakse eesti lugejale kättesaadavaks Läti Henriku Liivimaa kroonika. See meie maa ja rahva ajaloo seisukohalt ainulaadse tähtsusega eesti XIII sajandi vabadusvõitluse heroilistraagiline kirjeldus ilmus esmakordselt eesti keeli a. 1881-1883 Jaan Jungi tõlkes, mis nüüd muidugi on täiesti vananenud ja avalikkusele kättesaamatu. 1941. aasta sõjasuvel Tartu kaitsel langenud noorel, väga andekal klassilisel filoloogil Rudolf Laanesel oli valmis uus moodne tõlge Henriku kroonikast, ent see hävis kuuldavasti vaenutules.
Nüüd lugeja ette minev kroonika eestindus on tekkinud eestindaja huvist oma rahva muinsuse vastu ning tema siirast tahtest kaasa aidata selleks, et kaasmaalased saaksid vahetult emakeeles tutvuda selle põneva teosega, millest meie seas nii palju räägitakse, ent ometigi kahjuks nii vähe teatakse. See kroonika on emakeelses versioonis olemas sakslasil, inglasil (1961), lätlasil (1936) ja venelasil (1938), teda pole aga võimalik lugeda eesti keeli, mille kõnelejaid teose sisu väga lähedalt puudutab, kellede maa jõukust, ilu ja oma aja kohta kõrget sotsiaal-kultuurilist taset ning visa vabadustahet ta eriti eredalt valgustab. Selle tunduva ebakoha kõrvaldamiseks on allakirjutanu selle teose tõlkinud. Tõlke visand valmis Rootsi läänerannikul Bastadis 1959. a. suvepuhkuse ajal, viimistlus toimus 1961-1962 Lundis.
Eestikeelse uue tõlke algvisand tehti a. 1959 Wilhelm Arndti redigeeritud ladinakeelse kroonikateksti Heinrici Chronicon Lyvoniae järele, mis on avaldatud G. H. Pertzi Scriptores Rerum Germanicarum in usum scholarum ex Monumentis Germaniae Historicis, Hannover 1874. Viimistlemine teostus Henriku kroonika saksakeelse tõlkega varustatud Heinrici Chronicon Livoniae (Holzneri kirjastusel Würzburgis a. 1959 ilmunud) uusima välja-ande järele, mille trükkitoimetajaks ja tõlkijaks on Albert Bauer (Leonid Arbusowi ja Albert Baueri ladinakeelse a. 1955 redaktsiooni uus trükk). Trükki läheb nüüd siis eestindus Arbusow-Baueri teksti põhjal, kusjuures ladinakeelsest originaalist tehtud tõlkes on muidugi arvestatud ka Baueri saksanduse tõlgitsusi. Henriku kroonika originaal pole säilinud, ent sellest on alal hoidunud kuusteistkümmend täielikumat või katkendlikku koopiat XIV-XVIII sajandist, millede põhjal (eriti viit paremat neist arvestades) on rekonstrueeritud see ladinakeelne redaktsioon, mis on käesoleva eestinduse aluseks.

…