1703. aasta kevadel astus Konstantinoopolis orjalaeva pardalt maha aafriklasest poisike. Samasugune tragöödia sai osaks ka miljonitele teistele orjakaubanduse ohvritele, kuid selle lapse saatus oli ainulaadne, sest Abram Petrovitš Hannibali – nagu ta nimeks sai – päästis orjusest Peeter I.
Tsaar adopteeris lapse ning talle iselaadse eksperimendi käigus parima lahenduse, mida oli Peterburis võimalik saada. “Peeter Suure neeger” tõusis sõduri, diplomaadi, matemaatiku ja spioonina pead pööritama panevaisse kõrgustesse. Tema auks korraldati vastuvõtte Talvepaleest Louvre’ini, kus ta kohtus teiste seas Voltaire’i ja Montesquieuga, kes nimetas teda “Vene valgustuse mustaks täheks”. Samal ajal kinnistasid sõjalised saavutused Põhja-Hispaaniast Siberi jäiste lagendikeni – abieluprobleemidest rääkimata – tema kui vene Othello kuulsuse, kelle järglaste hulka kuuluvad muuhulgas nii Aleksandr Puškin kui ka inglise kuningliku perega lähedalt seotud Mountbattenite suguvõsa.
Ajakirjanik ja Venemaa spetsialist Hugh Barnes, kes on töötanud Kosovo ja Afganistani sõja kirjasaatjana Inglismaal ja teiste riikide ajalehtedele, ühendab ajaloouurimuse kirjandusliku fantaasiaga, et uurida Hannibali Aafrika päritolu ja toob päevavalgele materjali, mis aitab rekonstrueerida Euroopa ühe esimese mustanahalise haritlase elulugu.
Illustratsioonid on eraldi poognana raamatu vahel.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.