“Vapustav raamat! Pikkides ajalooliste faktide vahele omaenese mälestusi, on Croutier lukust lahti keeranud ukse, mis viib aegade algusest saadik õhukindlate looride taha peidetud inimteadvuse juurde.”
– Colin Wilson
Alev Lytle Croutier, kaheksateistkümneaastaselt Ühendriikidesse siirdunud türklanna, on pühendatud selle raamatu oma emale, mõlemale vanaemale ja tädidele, kes kõik oskasid seitsme loori tantsu. Tema teos ei ole pelk ajalooline ülevaade, selles on püütud heita pilku ka haaremisse suletud naiste hingeellu, nende rõõmudesse ja muredesse, argipäeva ja meelelahutustesse läbi aegade.
kerli.hirv –
Raamatut oli lihtne ja kerge lugeda. Ei mingeid pikki ajaloolisi ja arheoloogilisi kirjeldusi maapõue „n-pluss-kes-teab-mitmendast“ kihist leitud potikildudest ja muid sarnaseid igavaid elemente eriala spetsialistide poolt laiale ringile lihtsatele ajaloohuvilistele mõeldud raamatutest. Sellest tulenevalt – see ei ole teaduslik teos! See on lihtsalt ühe inimese kogutud materjal ning autori vanaema ja tädide jutud elust haaremis. Samuti on autor läbi uurinud palju raamatuid, alates 17. sajandist, millistes kirjeldatakse kasvõi paari sõnaga elu haaremis. Ja see on tõeliselt tänuväärne töö! Kes viitsiks ise neid killukesi otsida, ka internetiavarustest, ning siis kokku sõlmida. /—/
Loe lisaks meie blogist “Haarem”