“Giljotiin: õigusemõistmise värav”

Giljotiin on kahtlemata revolutsioonilise Prantsusmaa kõige mõjusam kujund, vahend, millega kogu ühiskond “ümber kujundati”. Ometi see, mida pidanuks nägema kui hirmutamisvahendit, osutus just nagu irooniana nende humaansete inimeste mõttetöö tulemuseks, kelle eesmärk oli parandada iganenud ja barbaarset kriminaalkoodeksit. Robert Frederick Opie võtab meid kaasa lummavale ja mõnikord hirmuäratavale rännakule läbi kahe sajandi – 18. sajandi Pariisi kitsaste tänavatelt natslikule Saksamaale ja veelgi edasi.

“Giljotiin: õigusemõistmise värav” on väga humaanne lugu, mis haarab inimliku leiutamishimu mõningaid kõige julmemaid tahke ja on ometi ka nende jätkuvate otsingute tunnistaja, et humaansusega leevendada õigusemõistmist. See köidab igaüht, keda huvitab kuritöö ja karistuse ajalugu, ja eriti see, mis puudutab revolutsioonilist prantsusmaad.

Robert Frederick Opie on erru läinud tuletõrjeametnik, kes vastutas tuletõrjebrigaadi turvalisuse planeerimise ja sõjaliste plaanide koostamise eest. Ta on kaua aega tundnud huvi iseäranis keskaja sõjaajaloo ning kuritöö ja karistuse ajaloo vastu.