“Kalevipoja” järel on “Eesti rahva ennemuistsed jutud” (1860-1866) Fr. R. Kreutzwaldi teine peateos ja ühtlasi eesti rahvuskirjanduse üks esikteoseid. Ta on eesti rahvajutu väljaannete hulgas kuni praeguseni jäänud esikohale niihästi oma kirjandusloolise asendi kui ka oma kunstiväärtuse poolest. Esmakordselt anti siin rahvale tagasi tema poolt aastasadade jooksul jutu vormis viljeldud luuleunistused, tema ootuste ja lootuste kajastused – ja seda nii kunstipärases vormis, et nad said eesti proosakirjanduse klassikaliseks teoseks. Esmakordselt kandsid nad eesti muinasjuttude paremiku ka maailma teiste rahvaste lugemislauale ja on jäänud sinna nende kõige silmapaisvamaks esindajaks tänapävani.
“Kalevipoja” sünnilugu, vahekorda rahvaluulega, ta ideelis-kunstilist olemust on saja aasta jooksul püütud selgitada kümneis ja sadades suuremais või vähemais töis; “Eesti rahva ennemuistsete juttude” kohta pole aga ilmunud ühtki põhjalikumat eriuurimust: on avaldatud ainult umbmääraseid üldarvamusi või selgitada ainult mõningaid üksikküsimusi. …
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.