Ruum ja koht on siiski hoopis määravamad kui me oma moodsas nomaadluses arvame. See koht siin on mõeldud kirjutamiseks, mõtlemiseks, vaikseks uitamiseks. Võib-olla polegi asi kohas, vaid selles, et ma juba mitu kuud ette teadsin, et ma tulen siia ja et siin pole muud midagi teha. Et ma olin vaimu valmis pannud. Ja nüüd ma nagu ei saagi muud teha kui uidata, lugeda, mõtiskleda. Kõik muu tundub üleliigsena, lärmina.
Tõnu Õnnepalu veetis 2007. aasta sügisel nelikümmend päeva Brüsseli lähedal Vollezeles Villa Helleboschi kirjanike residentsis. “Flandria päevik” sisaldab sealses “kloostriüksinduses” tehtud ülestähendusi. Kui nende ajamärkmete vahele hakkab kostma veel üks hoopis muistne hääl, hingesugulase pihtimus kaugest minevikust, justkui igivana, ajatu meloodia.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.