“Etruski vaas”

Prosper Merimee (1803-70), Prantsuse Akadeemia liige, kelle sünnist möödus tänavu sügisel 200 aastat, alustas oma kirjanikukarjääri näidendikogumikuga hispaania draama eeskujul “Clara Gazuli teater” (1825) ning nn. Illüüria ballaadide kogumikuga “Guzla” (1827). Kõige kuulsamaks aga on Merimee saanud oma lühijuttudega. Neist tuntuima, “Carmeni” põhjal lõi Bizet oma maailmakuulsa ooperi. Merimee tõlkis ka vene kirjanike teoseid prantsuse keelde ning avaldas kirjanduskriitikat ja ajalooteemalisi artikleid.

Kogumikku “Etruski vaas” on koondatud Merimee lühijuttude paremik. Ta on kirjeldanud neis jõulisi ja tsivilisatsioonist rikkumata tegelasi ja seda, kuidas tunded kõrgemas seltskonnas labastuvad. Kuigi paljude juttude tegevus toimub eksootilises ümbruses, on Merimee stiil jahe, napp ja täpne ning lugude dramaatilisus ilmneb nende kulgedes. Merimee looming on tõeline aegumatu klassika, mis pole kaotanud oma värskust ka praegu.