Ta kuulub nende väheste eesti rahva seast põlvnevate meeste hulka, kes teaduslikult koolitatud viisil oma emakeelt uurivad. See sügavuti minek on tänu tema mitmeaastastele õpingutele Leipzigis, … (kus) ta omandas filosoofiadoktori kraadi väitekirjaga “Lihtne sõnatüvi ja kolm väldet eesti keeles” … Aga igatsugu mitmekülgsete huvide tõttu killustas ta end ka teaduspõllul … Oleks ta keskendunud sünnipäraselt lähedase valdkonna – eesti keele uurimisele, oleksid tema teaduslikud saavutused olnud küpsemad ning ei oleks põhjustanud õpetatud meeste vastuseisu.
W. Schlüter 1909
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.