Uku Masingu tõlkes.
Eha Tuulemaale 8. jõulukuu
päevaks 1944 mõteldes, et olen
Oliver de Magny ja Louise ei
anna enam andeks kunagi.
*Uku Masing*
Suud anna veel ja anna vastu, anna;
yks maitseda neid sinu hõrgemaid,
yks maitseda neid sinu kirgavaid;
mult nelja sytest lõõskavamat kanna.
Ah, kaebad või? Sel pahal murran kanna
teist kymme andes maitsta magusaid.
Nii selgitades neid nii õnnekaid
teist võtkem meelsaks himutäiduks panna.
Kaht elu siis: yht endas kumbki meist
ja oma sõbras elada võib teist.
Et pisut jaburdan, oh Lemme salli:
Mul ikka halb, kui pyydlen syndlikkust,
ei endale saa anda rahuldust,
kui läbi ma ei murra oma valli.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.