“Elavate maa”

Keskmassiivi tühjadel lagendikel rühib lumetormis teekäija. Ta on põgenik, kes loodab leida redupaika oma sõbra Kochko, kunagise poksija juures, kelle elu ta kord on päästnud… Ent päevil on varuks ootamatusi ning öödel üllatusi. Lugeja ees rullub lahti kirju kangas, milles leidub nii armastust esimesest silmapilgust, kauni žongleerija pallikaskaade kui kurttummade laste mumemänge, ning kriminaalse pinevuse asemel ilmuvad meie ette haprad ja omapärased kujud nagu lennuka vaimuga hauakaevaja Bichon ja kabareelauljanna Faustine.
Autor, meisterlik jutuvestja, on öelnud, et teda ei huvita kuulsad isikud, vaid need, kelles on hingesuurust, aga kellest ajalooürikud ei taha midagi teada; kelle elul ei ole suuremat tähendust kui elu ise.

Nimes´is sündinud Jean-Pierre Milovanoffi sulest pärit veel järgmised teosed: “Antonia hiilgus” (1996, pärjatud Delteil´ ja France-Culture´i auhindadega), “Paabulindude isand” (1997, lütseumiõpilaste Goncourt´i preemia), “Metsik and” (1999, kirjastajate preemia), “Süütute kurbus” (2002, France-Televison´i preemia; eesti keeles ilmunud 2006) ja “Viimane nuga” (2004).