“Egiptlane Mooses: mälestus Egiptusest lääne monoteismis”

Omalaadi sõlmteos Assmanni kolmel eespool eristatud uurimishuvi vahel, mis ühtlasi juhatas sisse tema viimase paarikümne aasta tööd monoteismi valdkonnas, on 1997. aastal esmalt inglise ja aasta hiljem saksa keeles ilmunud monograafia “Egiptlane Mooses: mälestus Egiptusest lääne monoteismis” (Moses the Egyptian: The Memory of Egypt in Western Monotheism; sks Moses der Ägypter: Entzifferung einer Gedächtnisspur). Teos käsitleb Moosese kui omaette “mälutegelase” katkendlikku retseptsiooni lääne kultuuris Vanast-Kreekast Sigmund Freudini, pikema peatusega 17.-18. sajandi Inglismaal.
Oma meetodit nimetab Assmann raamatus “mäluajalooks” (ing mnemohistory, sks Gedächtnisgeschichte). Mäluajalugu ei soovi rekonstrueerida minevikku “nii, nagu see tegelikult oli”, vaid selle retseptsioonikäiku, eri aegadel toimunud minevikusündmuste ja -isikute kasutusi ja ärakasutusi. Mineviku “faktuaalsuse” asemel huvitab mäluajalugu mineviku aktuaalsus. Assmann ise seletab raamatu sissejuhtauses: “Erinevalt päris ajaloost ei huvitu mäluajalugu mitte minevikust kui sellisest, vaid ainult minevikust niisugusena, nagu seda mäletatakse. See vaatleb pärimuse jutuliine, intertekstuaalseid võrgustikke, minevikumõistmise diakroonilisi järgnevusi ja katkesusi.” Ta võrdleb mäluajalugu ajaloole rakendatud retseptsiooniteooriaga, ent lisab kohe täpsustuseks: “Kuid “retseptsiooni” ei tule siin mõista pelgalt kitsas edasiandmise ja vastuvõtmise tähenduses. Olevik mitte lihtsalt ei “võta” minevikku “vastu”. Mineviku “kummitab” olevikku ning olevik modelleerib, leiutab, taasleiutab ja rekonstrueerib minevikku.” “Egiptlase Moosese” selgituse ja edasiarendusena kirjutatud teoses “Moosese eristus ehk monoteismi hind” (Die Mosaische Unterscheidung oder Der Preis des Monotheismus, 2003, eesti k-s 2017) seletab Assmann: “Kultuurimälu ei ole lihtsalt memoire volontaire, vaid ka memoire involonaire, mille süvakihtides on peidus palju sellist, mis pärast pikka latentsust võib taas välja lüüa ja inimesi haarata.”

Sari: Avatud Eesti Raamat