Vabadussöda 1918-1920 on eesti rahva ajaloos suurim ja tähtsaim sündmus. Selles söjas, vöideldes esmakordselt tervikuna ühise rahvusriikliku keskvöimu korraldusel ja ühe vähejuhi juhtimisel, vöitis eesti rahvas endale löplikult vabaduse ja riikliku iseseisvuse. Vabadussöja tähtsust möistame täies ulatuses, kui meenutame, et önnetult löppenud muistse vabadusvöitluse tagajärjel eesti rahvas oli sunnitud kannatama vööra vöimu survet paljude sajandite kestel, Vabadussöja vöit aga andis meile tagasi peremeheöigused omal maal.
Käesoleva teosega on tahetud anda vöimalikult töetruu ja kokkuvötlik pilt sellest, kuidas Vabadussöjas vöideldi ning vöideti. Sissejuhatusena on esitatud lühike ülevaade muistsest iseseisvusest, ärkamisajast ja ajast kuni Vene veebruarirevolutsioonini. Teose peaosa haarab aga sündmusi aastail 1917-1920, s. o. sündmusi vöitluseks ettevalmistumisest kuni söja löpuni.
Ajaloolise töe huvides on teoses möndagi sündmust käsitletud ning hinnatud erinevalt seiniseist ülevaateist ja mälestuskirjandusest. Teose ulatus ei vöimaldanud laskuda üksikasjadesse, kuigi söjast osavötnud meeleldi oleksid näinud operatsioonide juhtimise ja läbiviimisest üksikasjalikumat valgustamist. Sündmuste lähemaid kirjeldusi on esitatud seal, kus üksiku juhi vöi vöitleja otsustus- ja teovöime omas suurt tähtsust kriitilises olukorras.
Vabadussöja tähtsusest on tingitud kogu rahva endastmöistetav huvi Vabadussöja tundmise vastu. Seepärast on vastava teose ilmumist oodatud kasvava huviga. Mitmesuguseil pöhjusil on aga ajaloo ilmumine viibinud. Neist olgu nimetatud töö suur ulatus ja läbitöötamist nöudnud allikate rohkus.
….
I osa – raamat on renoveritud, kõvad kaaned. Kirjastus “Kultuur”, 1948
II osa – raamatu on pehmete kaantega. Kirjastus “Kultuur”, 1951
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.