Eesti Vabadussõda 1918-1920 oma eesti ajaloos erakordset tähtsust. Eestlastel ei olnud muistsest vabadusvõitlusest saadik leidunud oma sõjalist jõudu. Vene revolutsiooni keerises koondusid küll Esimeses Maailmasõjas võidelnud eesti sõjamehed rahvusväeosadesse kodumaa pinnal, kuid need likvideeris Saksa okupatsioon.
Novembri lõpul 1918 hakkas lahkuvate Saksa okupatsioonivägede kannul Eestisse tungima enamlike punavägede laviin, et alistada meie kodumaad Vene kommunismile.
Kindralmajor A. Traksmaa “Eesti Vabadussõda” on ajalooline jutustus sellest, kuidas mõne nädalaga loodi eesti relvastatud jõud, mis 1919. a. jaanuari algupäevil läksid üle üldisele võidukale vastupealetungile ja rasketes võitlustes surusid vene väemassid Eesti Vabariigi esimeseks aastapäevaks 1919 kodumaa piiridest välja. Kolmteist kuud kestnud lahinguis tungisid Eesti väed Petrogradi lähistele, vallutasid Pihkva, seisid Porhovi ja Dno väravais, jõudsid Väinajõe kallastele ja Riiga. Nad purustasid edelast kallaletunginud Saksa Landeswehri ja lõid Vabadussõja lõpulahinguis Narva rindel raskes tules surmapõlgavalt tagasi punaste massrünnakud. Eesti vägede võitu kroonis Tartu rahu ja kakskümmend kaks aastat Eesti riiklikku iseseisvust.
“Eesti Vabadussõja” leheküljed jutustavad nüüd ja tulevikus, kuidas eesti rahvas vulkaanilise jõuna astus võitlusse suure Venemaa laiutava kommunistliku kaose vastu, et teostada sajandite jooksul rahva hinges peitunud ideaale vabadusest ja iseseisvusest.
Kirjastus EMP Stocholm
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.