“Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel”

Eesti rahvusliku liikumise tegelane, arst ja riiginõunik HEINRICH ROSENTHAL sündis 7. juulil 1846 Tartus saksastunud eestlasest rätsepmeistri pojana. Ta abiellus Johann Voldemar Jannseni tütre Eugeniega ja pöördus ilmselt just tänu sellele tagasi eesti rahva rüppe.

Rosenthal õppis Tartu kreisikoolis ja gümnaasiumis, lõpetas 1971.a Tartu ülikooli arstiteaduskonna, oli õpingute ajal ka eesti üliõpilaste koondajaid ja Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaid ning vilistlaskogu esimees, hiljem esimese eesti üliõpilaskorporatsiooni Fraternitas Estica asutajaid. Ta töötas Kroonlinnas ja Tallinnas mereväearstina ning oli juba üliõpilasajal Vanemuise seltsis raamatukoguhoidja ja esimese laulupeo toimkonna liige. Tema eestvõttel etendus 1870.a ka esimene Eesti näitemäng, Lydia Koidula “Saaremaa onupoeg”. Rosenthal oli üks Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaid, Eesti Aleksandrikooli Peakomitee ja Tallinna linnavolikogu liige ning 1880.a Tallinnas peetud III laulupeo korraldajaid. Heinrich Rosenthal suri 10. mail 1916 Tallinnas ja maeti Kopli Kalmistule, kus temagi haud on koos teistega hävitatud.

Avarama leviku huvides esmalt saksa keeles ilmunud teos “Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel. Mälestusi aastatest 1869-1900” (1912, eesti keeles 2004.a Krista Räni tõlkes) on elav meenutus eesti rahvuslikule ärkamisajale eelnenud aastaist ning tollastest püüdlustest ja ettevõtmistest.

Eesti Päevalehe. Sari: Eesti Mälu nr 9