Kunstmuusika / Rahvusromantism
Rahvusromantism (1900-1920)
Tagasivaade ja üldmärkmeid
Eesti rahva ühiskondlik ja kultuuriline ärkamisaeg oma esimesel perioodil saabus Aleksander II liberaalsete poliitiliste reformide õhkkonnas, mis võimaldas ja soodustas uue rahvusliku elu tärkamist. Selle murrangu tagajärjel aktiivne vool eesti rahva juhtkonnas (C. R. Jakobson, dr. M. Veske, prof. J. Köler) rajas oma toetust ootavad lootused Vene keskvalitsusele, et selle abil murda saksa aadli kõiksuguseile privileegidele rajatud majadnuslikku ja kultuurilist ülivõimu. Need lootused näisid esialgu osalt paika pidavat, kuni kestis Aleksander II-aegne vabameelsem valitsuse poliitika.
Uue tsaari Aleksander III troonile astumisega (1881) muutus aga olukord järsult, põhjustatud sügavast sisepoliitilisest kriisist, mille lähem valgustamine ei mahu käesoleva tausta raami. Liberaalseile reformidele tehti järsk lõpp ja valitsemises võeti tugev reaktsiooniline kurss. Selle tagajärjel ka eesti võimalused – pääseda saksa aadli ülivõimu alt, vähenesid tugevasti. Aadli privileegid jätkusid ja eesti rahvuslikke taotlusi hakati pidurdama Vene keskvalistuse poolt. Veel rohkem – seda hakati otse vastupidiselt – mõjutama venestamise poliitikaga, mille üheks tähtsamaks teguriks oli venekeelse rahvakooli kehtimapanek.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.