Back Cover

“Eesti muistendid. Hiiu- ja vägilasmuistendid I-III. 3 raamatut”

79.90

1 laos

  1. Raamat “Muistendid Kalevipojast”
    Käesoleva teosega alustatakse eesti muistendite teaduslikku väljaannet. Esimeses ringis tulevad avaldamisele hiiu- ja vägilasmuistendid, mida mõnevõrra on tutuvustatud ka senises kirjanduses. “Eesti muistendite” alapealkiri “Hiiu- ja vägilasmuistendid” hõlmab kolme ulatuslikumat muistendite rühma: 1) muistendid Kalevipojast, 2) muistendid Suurest Tõllust ja 3) vanapagana-muistendeid.
    Esimene köide, muistendid Kalevipojast, peab oma oluliseks eesmärgiks abistada neid, kes tunnevad huvi “Kalevipoja” kui eesti rahvuseepose uurimise vastu või tahavad saada ligemat käsitust rahvamassides tekkinud Kalevipoja kujust ja seda teema käsitlevate muistendite laadist.
  2. Raamat “Muistendid Suurest Tõllust ja teistest:
    Eesti hiiu- ja vägilasmuistendite teine köide sisaldab peamiselt Saaremaa hiiumuistendeid, muistendeid Tõllust ja tema naisest, noorest Tõllust ning Leigrist. Peale selle on käesolevasse kogusse paigutatud veel rahvajutte Olevist ja Petseri vägimehest.
    Suure Tõllu peatükis leidub ka Peeter Süda (Südda) omaaegne populaarne raamat “Suur-Tõll – Saaremaa vägimees”, käesolevas publikatsioonis avaldatud 1889. a. ilmunud teise, parandatud ja täiendatud trüki, seega autori eluajal ilmunud viimse trüki järgi. Esimene ja teine trükk erinevad omavahel ka sõnastuse poolest. Paraku küll, autor on ühel või teisel korral teinud nii mõnegi tekstikohenduse rahvapärast väljendust kahjustades. Aga stiili analüüs ei kuulu käesoleva väljaande eesmärkide hulka.
  3. Raamat “Muistendid vanapaganast”
    Kolmas ning viimane köide sellest temaatilisest rühmast sisaldab muistendeid Vanapaganast (vahel on peategelane saanud eufemistlikke nimetusi või on võtnud kirikukirjandusest negatiivse jututegelase nimetuse Kurat). Vanapagan kõrvaltegelasena esineb ka Kalevipoja- ja Tõllu-muistendeis, kus paljud motiividki on samad kui Vanapagana-muistendeis. Peategelasest lähtumine muistendite süstematiseerimisel tundub siiski kõige selgem ning otstarbekam. Seda printsiipi rakendatakse kõigi muistendirühmade süstematiseerimisel. Nii valmivad järgmiste köidetena katkumuistendid (peategelaseks katkuhaldjas), muistendid veekogudest (peategelaseks veehaldjas), libahundist (peategelaseks libahunt) jne.
Tootja

Ellen Liiv, Eduard Laugaste, Erna Normann

Seisukord

kasutatud


Raamat on aja jooksul kulunud

Kaal

3094

Kirjastus

Eesti Riiklik Kirjastus

Ilmumisaasta

1959-1970

Lehekülgi

1741

Mõõdud

Tavaformaadist suurem

Kaaned

Kõvakaaneline

Ülevaated

Pole ühtegi ülevaadet.

Ole esimene, et hinnata ““Eesti muistendid. Hiiu- ja vägilasmuistendid I-III. 3 raamatut””

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga