Valter Ojakäär (s. 10. III 1923 Pärnus) on olnud 60 aastat tegevmuusik, nii orkestrant kui ka helilooja. Mänginud 25 aastat Eesti Televisiooni ja Raadio estraadiorkestris saksofonirühma kontsertmeistrina, on ta osalenud lugematu hulga eesti levilaulude ja instrumentaalpalade ettekandeis ja salvestusis. Tema enese helilooming algas asjaarmastaja katsetustena. Pärast kompositsiooniõpinguid konservatooriumis Mart Saare ja Heino Elleri käe all jätkus see kutselisel tasemel. Enam kui nelja aastakümne jooksul on V. Ojakäär teinud tuhandeid raadiosaateid. Ta on esimese eesti muusikatelefilmi Helisev päev stsenarist ja mitme telesarja autor.
Varem on kaante vahele saanud V. Ojakääre Džässmuusika (1966) ja Popmuusikast (1978, 2 tr. 1983). Autori kavatsuse kohaselt järgneb käesolevale raamatule teine köide, milles tema rohked mälestused ja tähelepanekud valgustavad eesti levimuusika radu alates 1940. aastast.
Vaibunud viiside kaja on esimene katse vaadelda ajaloolise tervikuna eesti levimuusika lapsepõlve, selle arengut 1940. aastateni. Rahvusliku ärkamisaja lõpul hakkasid levima esimeste eesti heliloojate rahvalikud laulud. Linna- ja maarahva meelt lahutasid laulu- ning mänguseltside koorid ja orkestrid. Rahvalikud ringmängud taandusid järk-järgult seltskonnatantsude ees, kuni 20 saj. moetantsude laine tõi kaasa uueaegse tantsumuusika ning saksa, hiljem ameerika lööklaulude ja džässi mõjutusi. Palju tähelepanu on pühendatud 1920.-1940. aastate tantsuorkestreile ning leviheliloojaile ja lauljaile, heliplaatidele ja nooditrükistele, ka ringhäälingule ja lõbustusasutustele. Lugeja viiakse Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu jmt. linna tollasesse olustikku.
Mitmed eesti levimuusikud on teenimatult unustatud. Seepärast on eraldi käsitletud V. Compe, K. Strobeli, J. Pori, P. Tammeveski, A. Siiraku ja P. Veebeli elu ning tegevust. Ajajärgu lõppu kuulub R. Valgre ja B. Kõrveri loomete algus.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.