“Eesti kodanluse üleminek saksa fašismi teenistusse”

… Ka oma teistes teostes kirjeldab P. Johansen vanu eestlasi mahajäänud rahvana, kellele alles sissetunginud ristirüütlid olevat kultuuri toonud.
Eesti ajaloo II köite ülejäänud peatükkides leidus samuti seisukohti, mis vastasid muutunud välispoliitika nõuetele ja ühtisid J. Vasara ja J. Uluotsa mõtteavaldustega. Kui I köite pealkirjad kõnelesid liidust venelastega, siis II köites figureerivad juba sellised pealkirjad nagu “Vene hädaohu tõus” ja “Moskva suurenev agressiivsus”. Vene sõjaretk, mis Jüriöö ülestõusu ajal ette võeti eestlaste abistamise eesmärgil, on kvalifitseeritud tavaliseks rüüsteretkeks. Ordumeister Plettenbergi ofensiivne sõjakäik Venemaa vastu olevat olnud õige samm, mis seadis jälle jalule Liivimaa sõjalise prestiiži. Ebaõige liidupoliitika tõttu pidanud Liivimaa siiski jätma oma pealetungiplaanid Venemaal pooleli. Plettenbergi tungimist Venemaale nimetatakse suursündmuseks, Ivan III sõjaretki aga masendavateks ja ohtlikeks nähtusteks. Teos annab selgesti mõista, et kõik ordumeeste sõjakäigud olid ka eesti rahva ettevõtted ja et ajalooliste sündmuste mõte on anda edasi “tulevastele põlvedele venelaste üldist sõjalist ohtlikkust”. Toonitatakse, et XIII sajandil esines “üsna suur hulk võõrastega lepingu sõlmimise juhtumeid” ning “Põhja-Eesti alistus lõplikult n.-ö. vasalliteedilepingute alusel – Rävala 1219, Järva, Viru ja Harju 1226”. Lääne- ja Saaremaa olevat sõlminud 1225. ja 1227. a vasalliteedilepingud, millega säilis suur osa Vana-Eesti õigusest. Kahes lühikeses kirjanduse loetelus leidub Uluotsa lepinguteooriat käsitleva artikli ja teose pealkiri.
1933. a. väljaantud P. Johanseni ulatuslikus uurimuses on tõestatud veenvalt, et taanlaste poolt Tallinna linnuse omandamisega 1219. a. alistusid juunis ja juulis ainult Viimsi, Harku ja Järveküla eestlased, mitte aga kogu Rävala. Võitlus kestis pikka aega ja ristimist toimetati mitme perioodi kestel vastavalt sellele, kui kaugele jõudis Taani relvajõud. Veel 1934. a. toetas H. Kruus seda P. Johanseni seiskukohta. P. Johansen lepinguteooriat omaks ei võtnud. Nüüd on ka emigrantidest teadlased loobunud J. Uluotsa “lepinguteooriast”, nimetades vaid üldiselt tunnustatud saarlaste 1241. ja 1255. a. lepinguid.

…