“Eesti keele ajaloost”

Keskkoolile

Vastavalt päritolulisele e. genealoogilisele sugulusele moodustavad maailma keeled mitukümmend keelkonda. Laial maa-alal alates Läänemerest kuni Kaug-Siberini on levinud soome-ugri ja samojeedi keeled, mis lähtuvad ühisest uurali algkeelest, olles tänapäevalgi omavahel suguluses. Oletatavasti kõneldi ühist keelt juba 9000 aastat tagasi, s.o. VIII-VII aastatuhandel e.m.a. Hiljem eraldusid samojeedid, siirdudes laiale alale Siberis, soome-ugrilased jäid aga lääne poole. Nii kujunesid samojeedi ja soome-ugri algkeel. Neist viimane ongi eesti keele kaugeks eelkäijaks. Teadlased ei ole suutnud täpselt selgitada, kus elasid soome-ugri algkeele kõnelejad; kõige tõenäolisemaks peetakse Uurali mägede lähikonda, kust toimuski liikumine. Olemasolevate andmete järgi algas väljarändamine e. migratsioon juba aastatuhandeid e.m.a. Kõige kaugemale itta jäid handid e. ostjakid ja mansid e. vogulid, kes elavad ida pool Uuraleid Handi-Mansi rahvusringkonnas (pealinn Hanti-Mansiisk). Hantide ja mansidega kuuluvad samasse rühma ungarlased e. madjarid, kes saabusid Kesk-Euroopasse alles 895. a. kuulsa vähejuhi Arpadi juhtimisel. Hansi, mansi ja ungari keel on meie kaugeimad sugulaskeeled, moodustades ugri keelerühma. …