Küla: inimesed ja saatused
See raamat on nende eestlaste elust ja saatusest, kes rändasid välja kodumaalt ja asustasid Põhja-Kaukaasias Eesti-Haginski küla.
Mööduv sajand, täis põnevust, vaenu, julmusi, suuri ja väiksemaid sõdu, ei hävitanud mitte ainult lootusi paremale elule, vaid ka rohkesti elusid. Tuli aeg, mil majandust hakkas suunama poliitika, mitte inimese ja rahva töökus ja usinus.
Väljarännanud eestlastel oli ees palju viletsust ja vaeva, kuid nad tegid ränka tööd, et luua uus kodu. Nad saavutasid selle ja kuni 1917. aasta Oktoobrirevolutsioonini oli kuldne aeg nende asunduste ajaloos.
Kahekümnendad aastad olid uute lootuste, kuid ka kartuste aastad, sest talurahvas ei mõistnud, mis toimub.
Kolmekümnendatel aastatel talurahvas hävitati, tema käest võeti kõik: tööriistad, töö- ja kariloomad. Nad sattusid orjusesse, mis oli julmem kui kunagi varem. Pärast Teist maailmasõda võis veel vaid väheseid neist asundustest nimetada eesti küladeks, sest uus põlvkond kaotas juba emakeele ja mõned asundused isegi oma nime.
Kuid ei oleks õige kirjeldada neid aegu ainult mustades toonides. Nii nagu päev vaheldub ööga ja öö päevaga, olid ka külaelus oma halvad ja paremad päevad. Riigi poliitika ajas inimesi närvi, hävitas perekondi, kuid siinsamas kasvasid lapsed, kel sellest aimugi ei olnud. Nad käisid lasteaias, koolis, astusid pioneeriorganisatsiooni ja komsomoli ning tegid seda enesestmõistetavalt. Ka vanemad, kuigi varjatud pahameelega, kohanesid aja jooksul olukorraga. Tööd oli vaja teha, et toita perekonda. Vaikimine ja kuulekus säästsid pahandustest.
Siin on mälestusi ja läbielamisi. Ainult mõnes peres on säilinud vanavanemate kirjeldusi väljarändamisest ja raskustest uue kodu rajamisel. Need mälestused on hindamatud, kuid enamasti nõuavad täpsustamist.
Sajandi algul uuris eesti asunduste elu Venemaal, sealhulgas ka Kaukaasia piirkonnas õpetaja August Nigol, kes seda tööd tehes käis Venemaa läbi Peterburist Kaug-Idani. Aastail 1914-1921 oli peaaegu vahepidamata Kaukaasia piirkonnas eesti kultuuritegelane Samuel Sommer, kes käis külas kõigi Kaukaasia eesti asunduste elanikel, aitas kaasa nende kultuurielu elavnemisele, koostas põhjaliku uurimuse asunduste rajamisest ja arengust. Kahjuks Esimese maailmasõja ajal tema käsikirjad suuremalt osalt hävisid, kuid kirjeldus Eest-Haginski asundusest on enamjaolt siiski alles. Seda säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus. Ja need andmed on täiesti usaldusväärsed.
Tänutäheks sellele väsimatule uurijale toome raamatu lõpus Samuel Sommeri eluloo.
***
(tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.