19. sajandil ja 20. sajandi alguses uuenes elu Eestis kõigis eluvaldkondades. Agraarsektoris tähendas see kapitalistlike suhete kehtestumist põllumajanduses ning talurahva järkjärgulist emantsipeerumist, mille eeldused oli loodud 19. sajandi vältel välja töötatud seadustega. Mõisa- ja talumajanduse ümberkujunemise raames teisenes mõisa-talu patriarhaalne suhe rahasuhteks ning tekkis mõisnikest suurmaaomanike kõrval talupoegades väikeomanike kiht, seni patriarhaalselt liigendunud talurahvas jagunes kaheks vastandlikuks klassiks (maavaldajateks ja oma tööjõu müügist elatuvateks maatöölisteks), toimusid ümberkorraldused maakasutuses, agrotehnilised uuendused, talude ümberorienteerumine kaubatootmisele turu jaoks ja toodangu struktuuri teisenemine ning kõige eelnimetatuga kaasnenud muutused talurahva mõtteilmas.
Maavaldus oli agraarkorra telg. Suuresti veel kuni 19. sajandi keskpaigani elas talurahvas traditsioonilises manoriaalühiskonnas, kus üks osa põllumajanduslikust maast oli mõisapõldudena mõisnike või riigi käes ja teine osa talude kasutada. 19. sajandi keskpaigas ning teisel poolel kehtestatud seadused kindlustasid talurahva õigused tema kasutuses olnud maale, esialgu rendi- ja seejärel omandiõiguse alusel. Sellega muutus maa ostu-müügi objektiks, millega teisenes ka talupoja ja maa vahekord. Maa, mis oli keskel kohal talupoja traditsiooniliste moraalsete ja sotsiaalsete väärtuste süsteemis, hakkas aegamööda omandama turuväärtust kui kaup.
Kapitalistliku tootmisviisi ja -suhete kujunemine tõi kaasa mõisa- ja talumaade koondamise kruntideks, ühiskarjatamise kadumise, ülemineku mitmeväljasüsteemile ning seni kesa all seisnud maade üha laieneva kasutuselevõtu. Need protsessid olid aeglased ja valulised. Sellega kadusid külakogukonna mõlemad alussambad: saraskondlik maakasutus ja kooskõlastatud ühistööd.
Taluperemehed, kelle käes olid rendil piisavalt suured talud, et kasutada avanenud võimalusi individuaalse ettevõtlikkuse arendamiseks, läksid uuendustega võrdlemisi kiiresti kaasa, kodanlustusid, muutudes vabadeks väiketootjateks, kes, erinevalt varasemast, ei tööta mitte enam eeskätt talupere enese ülalpidamiseks ning mõisnike ja/või riigi poolt peale pandud kohustuste täitmiseks, vaid võimalikult suurema kasumi saamise nimel.
…
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.