… Käesolev raamat pakub ajalooliseks võrdlemiseks häid võimalusi. Kuna Heiki Raudla pildid on valminud mitme aastakümne jooksul kahes väga erinevas ühiskonnas, siis on põnev võrrelda, mille üle naerdi seitsmekümnendast üheksakümnenda aastani ja mille üle naerdakse praegu. Eesti riigis ja Viljandi linnas on pikkade aastate jooksul olnud igasuguseid sündmusi, olukordi ja inimesi. Miks on nalja tehtud just mõne üle neist, aga mitte teiste üle?
Nalja vorm tähendab seda, et ükski sisu iseenesest ei ole veel piisav, et inimene sellega kokku puududes naerma hakkaks. Ühtsama sisu saab naljakalt ja tõsiselt, lõbusalt ja tüütult esitada. Nende võtete uurimine, mis teksti naljakaks teevad, on huumori psühholoogia ja semiootika teine ülesanne. Absurdinali on vahel n.-ö. puhas vorminali, sisu pole oluline. Näiteks – lendas kaks lindu, eriti vasakpoolne. Ja seegi on tähtis, kuidas nalja räägitakse. Igaüks meist teab kedagi, kes oskab ka head nalja nii rääkida, et see pole enam naljakas, vaid igav või koguni ebameeldiv. Ka nalja vorm muutub ajaloos: võrrelgem saja aasta eest avaldatud Eesti pilapilte antud raamatu omadega.
…
– Peeter Tulviste
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.