Oscar Wilde kirjutas “De Profundise” veidi aega enne Readingi vanglast vabanemist. Selle pika armastuskirja adressaat oli küll lord Alfred Douglas, aga Wilde ei unustanud ka tulevasi põlvi. Ta oli kindel, et lord Alfred hävitab kirja, ning seepärast palus ta Robert Rossil kiri kõigepealt kopeerida ning alles seejärel originaal Bosie´le saata.
Wilde´i viimastest eluaastatest on palju kirjutatud. Tema kaasaegsete mälestuste põhjal võib järeldada, et ta ei elanud lausa vaesuses, kuid harjumuspärast elu ta ka jätkata ei saanud. Sõprus lord Alfrediga taastus, kuid Wilde ei olnud enam pjedestaalil ega huvitanud seetõttu Bosie´t eriti. Lai tutvusringkond kippus kokku kuivama, endised imetlejad vältisid Wilde´i, vanad sõbrad salgasid tutvuse maha. Osa peletas eemal Wilde´skandaalne kuulsus, osa kartus, et Wilde küsib neilt raha. Sebastian Melmoth jutustas oma säravaimad lood Pariisi tänavapoistele ja juhuslikele kuulajatele. Graham Greene meenutab autobiograafias, kuidas tema isa ja sõber kuulasid mitu tundi ühes Pariisi kohvikus neile tundmatu inglase säravat vestlust. Neile tundus, et nad on seda meest kusagil kohanud, kuid alles siis, kui tundmatu oli kohvi eest maksmata lahkunu, mõistsid nad, et see oli olnud Oscar Wilde. …
Sari: Europeia
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.