“Daami portree”

… Kõige oma kultuurikülluse ja rahvusliku erapooletuse juures pole James siiski mingi puhta kunsti apostel ega kõlbeliselt erapooletu. Hea ja kuri või tänapäeva terminites positiivne ja negatiivne, esteetika ja eetika, kunst ja elu on selgesti, ehkki mitte lihtsustatult vastandatud ka “Daami portrees” (The Portrait of a Lady, 1881). Nagu tihti mitmetes hilisemateski Jamesi teostes ristub kõrge haridus ja maitsetäius ebaeetilise ja reeturlikuga, kirgas julge omapära ja mõttevabadus aga jälle lihtsameelsuse ja kergeusklikkusega.

Kõige sellega põimub omakorda euroopalik ja ameerikalik, inglaslik, itaaliapärane ja kosmopoliitiline. Need keerulised ja teatava süvenemise korral suurt huvi pakkuvad kombinatsioonid on vormistanud Jamesile iseloomulikus heietavas, haralises, käänulises stiilis. See stiil on midagi niisugust, mis lugejalt seda suuremat pingutust nõuab, mida hilisemat Jamesi lugeda, ja mida anglo-ameerika kirjandusteadus praegu küll matemaatiliste, küll traditsiooniliste meetoditega usinalt uurib. …