Constantinus Suur suri 22. mail 337. aastal ja maeti Kaheteistkümne Apostli kirikusse Konstantinoopolis – nüüdne Istanbul. Peagu ta surmapäevast peale algas väitlus tema tõelisest suhtest kristliku usuga. Paljud on nimetanud teda olupoliitikuks, kes nägi kiriku organisatsioonis võimalust kasutada selle jõudu võimu saavutamiseks. Teised väidavad, et ta oli tõeline kristlane ja ajalugu toetab seda väidet.
Igatahes Constantine ristiti ja suri kristlasena, esimene kristlasest Rooma impeeriumi valitseja. Ja ta toetas kristlust oma kolmekümne-aastase valitsuse jooksul nii, et usund sai rahva üle suurema võimu kui kunagi enne. Ja temast saadik pole kristlus kunagi lakanud olemast üks peategureist tsivilisatsiooni kujundamisel ja maailma suuna määramisel.
Ühendades usundi nii lähedaselt sekulaarsete seikadega, rajas Constantine kahtlemata aluse poliitilistele raskustele, mis viisid riigi- ja kirikuvaheliste tülideni järgnevate sajandite jooksul ja hiljem isegi rahvuste vaheliste sõdadeni. Iga mõõduga mõõtes oli ta aga suur valitseja ja sõjaline geenius, kes oma vaprust lahinguväljadel korduvalt tõendas. Ja kui ta ka administraatorina ei olnud nii täiuslik, lastes kujuneda keerulist bürokraatriat Rooma impeeriumi valitsemisel, võib talle ehk seda andestada sel põhjusel, et tema eluajal teda reedeti rohkem, ka ta oma pere liikmete poolt, kui ükski mees on ärateeninud.
…
(Teise osa esikaanel on eelmise omaniku nimi)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.