“Chanel. Sõltumatu naine”

Ta armastas väljamõeldisi.

Gabrielle Chanel – väheste lähedaste ja sadade miljonite naiste jaoks Coco – tuli eikuskilt. Ta leiutas endale lapsepõlve, kirjeldas vastikuid tädisid, kes teda kõrvust kiskusid ja alandasid. Kui ta rikkaks sai, andis ta oma vendadele pistist, et võiks teeselda, nagu poleks neid olemaski.

Ta oli rändkaupmehe vallaslaps. Ema suri, kui Gabrielle oli kaheteistkümneaastane, isa kadus ja tütar kasvas üles nunnakloostri heategevuslikus orbudekodus. Tema veres voolas igipõline hirm: äkki saadakse teada, et ta on sohilaps. Ehkki Gabrielle´i vanemad abiellusid õige pea pärast tema sündimist, ei suutnud ta siiski kunagi tõega leppida ning revideeris täiskasvanuna alalõpmata oma elulugu. Hauda läks ta Gabrielle Chasneli nime all, sest kui sünnitunnistusel valesti kirjutatud nime oleks ametlikult korrigeeritud, oleks välja tulnud, et ta sündis vaestemajas.

…