Lydia kõhkles, kas on sobilik üles näidata väga suurt huvi, korter polnud eraldatud ikkagi mitte talle, vaid Gustavile, kuid uudishimu sai võitu ja ta tegi kähku tubadele tiiru peale. Neid oli tervelt neli, kaks suurt ja kaks väiksemat, ja mõlemast suurest avanes vaade linnale ja merele. Mööbel puudus täiesti, ainult ühes, kõige pisemas toas seisis reformipõhjaga voodi ja selle kõrval – taburet veeklaasiga, küllap oli Gustav siin maganud need paar ööd, kui Lydia Riias oli.
“Varem kuulus see korter ühele baltisaksa perekonnale, kuid sügisel nad repatrieerusid,” seletas Gustav. “Nüüd on see riigi oma. Kui palju me selle eest kuus maksma peame, ma veel ei tea, kuid ma usun, et väga suur see summa olla ei tohiks, valitsus kavandab korteriüüri alandamist.”
Üür Lydiat eriti ei huvitanud, küll aga üks teine asi.
“Meie?”
Gustav kohmetus.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.