“Bernard Shaw ja teised”

Ivan Maiski, silmapaistev Nõukogude diplomaat ja ajaloolane, sündis 1884.a aastal arsti perekonnas. Revolutsioonilise liikumisega liitus juba nooruses. VSDTP-sse astus I. Maiski 1903. aastal, kuni 1919. aastani oli ta menševik. I. Maiski osavõtt 1905. aasta revolutsioonist viis teda pikkadeks aastateks emigratsiooni, peamiselt Londoni. NLKP liige oli I. Maiski 1921. aastast, alates 1922. aastast aga oli ta pikka aega juhtival diplomaatilisel tööl, sealhulgas 1932-43 NSV Liidu suursaadik Suurbritannias, 1943-46 välisasjade rahvakomissari asetäitja. 1941-47 oli I. Maiski ÜK(b)P Keskkomitee liikmekandidaat. 1946. aastal valiti ta NSV Liidu Teaduste Akadeemia akadeemikuks, tema teadusliku huvi objektiks oli uus ja uusim ajalugu. I. Maiski suri 3. septembril 1975. aastal.

Pikajaline töötamine mitmetel diplomaatilistel ametikohtadel viis I. Maiski kokku paljude silmapaistvate inimestega I. Maiski publitsistisulg rikastas nõukogude memuaarkirjandust paljude huvitavate teostega, millest esijoones tuleks nimetada “Nõukogude suursaadiku mälestusi” kahes köites (1964). Eessõnas sellele teosele kirjutas autor: “Lugejale pakutavate memuaaride aluseks pole mitte üksnes mällu talletatu (mis on küll üpris oluline, kuid paraku mitte alati usaldusväärne allikas), vaid sootuks objektiivsem faktide ja dokumentide keel. Inglismaal suursaadikuna töötamise aastatel pidasin ma pidevalt (ehkki mitte igapäevaste sissekannetega) päevikut, peale selle tegin tihtipeale veel lisamärkmeid. Üpris sageli vahetasin kirju oma sõpradega ja diplomaatidest kolleegidega. Nüüd võin kõiki neid materjale memuaaride kirjutamisel kasutada…” Öeldu kehtib täiel määral ka käesolevas väljaandes avaldatud mälestuste kohta.

See teadupärast esimene kaante vahele jõudnud eestindus I. Maiski memuaaridest (katkeid neist on avaldatud ajalehtedes). Tähelepanuväärivad elukogemused, hiilgav mälu ning süsteemikindel isiklik arhiiv on võimaldanud autoril maalida omapäraseid portreed Bernard Shaw´st, Herbert Wellsist ja teistest suurmeestest, kellega ta oma elus on kokku puutunud.

– A.L.

Loomingu raamatukogu 25/26, 1979