Autori nimi käesoleva raamat tiitellehel on kujundiline. Esimene pool Georg Julius von Schultz on pärisnimi, mille eesnimedele järgneb aadlitiitel. Tagumine pool Bertram on üks autori vajunimest (B.; Dr. Bertram; Dr. G. S.; -z. Schultz-Bertram on avaldanud oma töid nii õige nime all kui ka anonüümselt). (…)
Kujundiline on õigupoolest ka käesoleva raamatu pealkiri. Teose esmatrüki pealkiri näeks formaalselt eesti keelde tõlgituna välja järgmiselt: “Ühe Balti päritolu idealisti kirjad oma emale”. Tõlge ei oleks vale, ent algupärane pealkiri ise on samuti kujundiline, pandud ilmselt selleks, et rõhutada põhilist ja vältida editsioonilist tähenärimist. Lugeja paneb ju tähele, et avaldatud on ka paar Schultz-Bertrami kirja abikaasale, üks ema kiri pojale ja teine pojatütardele, mõned kirjad omaenese tütardele ja vennatütrele jm., kusjuures need teised kirjad kuuluvad kompositsiooni sisse, neid ei eristata lisana või kommentaariks “põhiteksti” juurde. (…)
Igaüks meie hulgast, kes on oma emale kirjutanud, teab isegi, kuidas sellised kirjad on asjalikud. Antakse emale aru ning hoitakse kursis. (Kui Schultz-Bertram ühes kirjas arvab, et kiri on aruanne iseendale, siis mõtleb ta midagi muud – nimelt seda, et kirja kirjutamine sunnib ennast korrastama; et on kohatu kirjutada “jooksval lindil”) Põhjendatakse ennast ja õpetada kirja saajat. Muidugi ei kirjutata kõigest. Postkaardile ei mahu kunagi nii palju sõnu kui mitmele leheküljele. Emale kui naisele ei saa kirjutada tundmustest ning probleemidest, mis on hoopiski meestevahelised. Ja kui kirjutajal on oma pere, järelikult ka uus kodu, siis oma pere asjad jäävad selle sisse ning nendega ei minda teise pere elamist segama. Taolise nurga alt vaadatuna on kirjad emale arvatavasti alati ilusamad kui mis tahes asjaajamiskirjad isegi väga isiklikes küsimustes – ja millest siiski tehakse mitu koopiat. Tõel on kirjades emale riided seljas, ta ei ole seal alasti nagu kohtutoimikus. (…)
Georg Julius von Schult (4.X 1808 – 16. V 1875) sündis Tallinnas ülempastori pojana. Pärast Tallinna Toomkooli lõpetamist astus ta 1827 Tartu ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas meditsiinidoktori kraadiga 1836. 1845. aastal abiellus ta Thora von Unzeriga (1821-1899). Oma lastest kirjutab Schultz-Bertram nende vanaemale lahtisemalt kui kooselust või täpsemalt kokkukuuluvusest abikaasaga. Kõik muu selgub kirjadest, kaasa arvatud Schultz-Bertrami surmaeelne soov jõuda kodumaale oma armsasse Rahuorgu ja puhata seal igavest und.
– Peeter Olesk
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.