Inimeste oskused ja teadmised sellest, kuidas üht või teist tegevust siin ilmas korraldada, arenevad pidevalt. Kõige eredam näide on siinkohal oskus anda kiiresti edasi teavet, kus pea igal aastal mingi uus võimalus meid üllatab.
Täpselt sama toimub tervishoius. Märkame seda alles siis, kui arste külastame, aga seegi protsess on pidev ja minu hinnangul aina huvitavamaks läheb. Uued ravivõimalused on inimestele vajalikud, suurepärased ja toovad kaasa kordades kõrgema ravikvaliteedi. Kõrgem kvaliteet tähendab aga ka seda, et neid kohti, kus uusi võimalusi mõttekas kasutada on, pole enam tarvis nii palju kui vanade teadmiste ja oskuste juures. Nagu ütleb vana inseneritarkus – iga masin töötab siis paremini, kui ta sisse lülitatud on. Ma ei pea päris korrektseks väidet, et ümberkorraldused Eesti haiglates tehti kulude vähendamise huvides. Kulud ise on ju hoopis suuremad. Küll aga tehti neid kõrgema kvaliteedi saavutamise ootuses.
Räpina juhtide eelis on see, et nemad mõistsid tervishoius paratamatult toimuvat varem kui mõned teised haiglajuhid. Nii alustatigi ümberkorraldusi, ootamata ära haiglate täpsemat arengukava ja muid juhiseid.
Et Vabariigi Valitsusel oli võimalus seejuures Räpinat toetada, on olnud ju tore. Vastuse küsimusele, kas pidada toimunud ümberkorraldusi tarvilikuks, on andnud tegelikult Maailma Tervihoiuorganisatsioon. Nii nende kui Maailmapanga toel on meie tervishoiukorraldust õpetatud pea poolele Euroopale. – Eiki Nestor, Riigikogu esimees.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.