“Armastuse kõrb”

„Armastuse kõrb“ kuulub François Mauriaci (1885–1970) viljaka kirjanikukarjääri hiilgeaega ning pälvis 1926. aastal ka Prantsuse Akadeemia suure romaaniauhinna. Teos räägib isa ja poja painavast nõrkusest Maria Crossi nimelise naise vastu. Iseloomult ja elutunnetuselt vastandlike meeste vahelist pinget annab Mauriac edasi talle omase, peene ja nauditava pessimismiga.

„Ega me ei saagi lõpuni teada, kas „Armastuse kõrb“ on see kõrb, kus armastust pole, või on see armastuse enda tuline ja halastamatu maastik, kuhu eksinu ikkagi sureb janusse sellesama armastuse järele,” tõdeb uustrükile kirjutatud saatesõnas Tõnu Õnnepalu.

1952. aastal pärjati Mauriac Nobeli kirjandusauhinnaga, tunnustusena – nagu kõlab auhinnažürii otsus Henno Rajandi tõlkes – „läbitungivusele, millega ta inimhinge analüüsib, ja kunstilisele pingele, millega ta romaanivormis inimelu lahti mõtestab“.

LR kuldsari kuue kümnendi lemmikud