Ballaad
Vist seisis Saatus ise
tol õhtul lossihoovil
ja oma kummastavat naeratust seal ilmutas.
Sest sündis see, mis sündimiseks polnud loodud,
kuid teoks sai ometi – nii oli määratud.
Kui juhtumata jäänud oleks
see kõik, mis tookord valmis teoks,
siis oleks elu veernud vaikselt
ning rahus liivaks puistatud.
Ehk veelgi põksuks rinnas süda,
mis armastuses hukkunud.
Sest tollel õhtul nägi naine meest. Mees nägi naist.
Neid oli kaks, kuid ühe moodustasid.
Vaid teineteisele neid polnud lubatud.
Ja nii see algab …
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.