Peatükid meie ajakirjanduse ja tsensuuri ajaloost.
Nagu Grenztein ise päevaraamatus jutustab, oli ta oma sada aforismi “Eesti küsimuse” kohta, mis ilmusid a. 1894 “Olevikus” ja siis ka eriraamatuna, esialgu kirjutand Liivimaa kuberneri Zinovjevi jaoks. Siin järgneva märgukirja, mis seni on üldsusele täiesti tundmatu, kirjutas Grenzstein a. 1896 Zinovjevi järeltulijale, kuberner Surovtsevile, et ka seda oma sihtides lähemalt informeerida. Praegu on märgukirja saksakeelne originaal E. V. Keskarkiivis, n.n. kuberneri isikliku kirjavahetuse hulgas. (Liivimaa kuberneri kantselei akt nr. 58, 1896)
Selle kirjutamise ajaks oli Grenzsteini rahvus-poliitiline seisukoht lõpuni väljakujunend, ühtlasi olid tal selle fikseerimiseks nähtavasti ka rahulikumad eeldused kui harilikult. Sellepärast saame siit Grenzsteini seisukohast täielikuma ja ülevaatlikuma kokkuvõtte kui ühegi tema avaliku kirjutuse või seni tuntud salajse märgukirja abil. Õiglane olles peab ühtlasi konstateerima, et sel märgukirjal on paiguti ka objektiivse kultuuridokumendi väärtusi, vähemalt on seda siin antud ülevaatel meie tolleaegsetest ajakirjanduse oludest. Kõige sellepärast peaks see märgukiri pakkuma ka üldisemat huvi, – kõnelemata juba sellest, et moodustab kõige olulisema lisa käesolevas uurimuses käsiteld ainestikule.
Olgu ühtlasi juhit tähelepanu ka sellesse, et see märgukiri kui salakaebus on kirjutet palju diplomaatilisemalt kui Grenzsteini teised sedalaadi dokumendid. Oma rahuliku ja kohati isegi tagasihoidliku tooniga saavutab ta siin objektiivsuse mulje, et siis alles lõpupoolel anda nii tsensorile kui teistele vaenlastele osavaid ning kardetavaid hoope. Millise mõju Grenzstein selle märgukirjaga ülemal pool saavutas, sellest on lähemalt kõne olnud käesoleva uurimuse viimses päätükis.
F.T.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.