“Abistav õiglus. Abistav mõõk. 2 raamatut”

I. “Abistav õiglus”
“Ta oli külmunud, muljutud ja verine – aga ma tundsin teda. Ta nimi oli Seivarden Vendaal ja palju aega tagasi oli ta olnud üks mu ohvitseridest, noor leitnant, kes viimaks edutati teise laeva komandöriks. Olin mõelnud, et ta on juba tuhat aastat surnud, aga praegu oli ta kahtlemata siin.” Nii alustab oma jutustust romaani peategelane Breq, kes on poolenisti robot ja poolenisti midagi muud, igatahes mitte impeeriumi täisväärtuslik kodanik. Aastaid tagasi oli ta võimas transpordialus. Seda päevani, mil ta reedeti ja talle ei jäänud muud, kui üks vilets inimkeha.
Ent nüüd on kõik muutumas. Võimas kosmoseimpeerium, mis on aastatuhandete jooksul üha suuremaks paisunud, on sattunud silmitsi tugeva võõra rassiga, kelle jaoks on inimesed on eeskätt huvitavaks jahisaagiks. Kui Breq alustab oma kättemaksuretke, vallandab see ettearvamatute tagajärgedega ahelreaktsiooni. See pole aga kaugeltki kõik. Kui lugu nii lihtne oleks, poleks USA kirjaniku Ann Leckie 2013. aastal ilmunud debüütromaan pälvinud ingliskeelse ulmekirjanduse kõiki nelja tähtsamat auhinda.

II. “Abistav mõõk”
Radchi kosmilise impeeriumi valitseja on andnud Breqi käsutusse sõjalaeva Kalri Halastus ja saatnud ta ainsasse kohta, kuhu Breq oli nõus minema, et impeeriumis möllava kodusõja ajal sealsete elanike rahu ja turvalisust kaitsta. See on Athoeki tähesüsteemi orbitaaljaam, kus töötab aiakorraldajana leitnant Awni noorim õde.
Athoek annekteeriti kuuesaja aasta eest ja nüüdseks on kõik elanikud tsiviliseeritud – või peaksid olema. Ent kõik pole nii rahulik, kui pealtnäha paistab. Vanad rahvustülid pole kadunud, teeistanduste töölised pole oma elutingimustega rahul, tühjas naabertähesüsteemis kummitab ja tundub, et presgerite võõrass on hakanud toimuva vastu huvi tundma. Nende huvi pole aga kunagi heatahtlik.