“Aafrika äärel”

“Kord, kui Denys ja mina olime lendamas käinud ja maandusime farmi tasandikul, tuli meiega juttu ajama muldvana kikuju.

“Te käisite täna väga kõrgel,” ütles ta, “e ei näinud teid, ainult kuulsime, kuidas lennuk sumises nagu mesilind.”

Olin nõus, et olime lennanud kõrgel.

“Kas te Jumalat nägite?” küsis ta.

“Ei, Ndwetti,” vastasin, “Jumalat me ei näinud.”

“Ahaa, siis te ei olnud piisavalt kõrgel,” ütles ta, “aga öelge nüüd mulle: kas te oma arust võite nii kõrgele tõusta, et teda näete?”

“Ei tea, Ndwetti,” vastasin.

“Ja sina, Bedar,” pöördus ta Denyse poole. “Mida sina arvad? Kas sa saad oma lennukiga nii kõrgele tõusta, et näed Jumalat?”

“Ma tõesti ei tea,” vastas Denys.

“Siis ma ei taipa,” sõnas Ndwetti, “miks te üldse lendamas käite.””

Sari Eesti Päevalehe Raamat nr 15