Mõne kuu pärast saab Eesti Vabariik 90-aastaseks. Riikluse ajalugu ei ole meil väga pikk, kuid meie rahvas on siin elanud peaaegu aegade algusest peale. Ajalugu on täis eelkõige loovat igapäevasust, millest jäävad maha meie esivanemate tegemiste ja toimetamiste märgid. Aeg-ajalt on rahulikke ja loovaid ajajärke katkestanud tagasilöögid, purustused ja laostumine. Mõistagi õpetavad need meile palju.
Teatud mõttes oleme tahtmatult osutunud Lääne-Euroopa kultuuriruumi idapiiriks. Arvatavasti olid meie esivanemad Euroopas kõige kirdepoolsem rahvas, keda Vana-Roomas märgati. 13. sajandil vaibusid Narva jõel meie esivanemate vastu peetud ristisõjad. Hansa Liidu laienemine itta ei jõudnud Tartust kaugemale. Nüüd seisab Euroopa Liidu piir taas Peipsi järve – Narva jõe joonel. Tegemist pole aga ajaloolis-geograafilise maagiaga, vaid meie rahva oskusega minna positiivselt kaasa üleilmastumisega. Üleilmastumine on teadupärast teadmiste, kogemuste, oskuste ja organisatsioonilise käitumise omandamine. Eestlased on uuendustealtid. Uuendused omakorda on läbi aegade meieni jõudnud enamasti Lääne-Euroopa kaudu. Siit ka meie eelistatud vaade ja hoidumine lääne kultuuriruumi.
Igal pidupäeval vaadatakse ka peeglisse ja ühe võimaluse selleks annab käesolev väljaanne “A ja O taskuteatmik. Eesti” sisaldab arvudes, pildis ja sõnas ülevaatlikku teavet Eesti mineviku ja tänapäeva kohta. Eelmise väljaande ilmumisest on möödas 14 aastat ning Eesti on selle aja jooksul palju muutunud. Põhjalikult on nüüdisajastunud poliitiline kord ja majandus, muutunud on Eesti seisund maailmas. Oleme Euroopa Liidu ja NATO liige. Enamik meile huvi pakkuvast muust maailmast on Eesti kodanikele viisavaba. Neid muutusi kajastab ka see raamat.
…
– Hardo Aasmäe
Eesti Entsüklopeediakirjastuse peatoimetaja
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.