1982. aastal tähistas Vanalinna Elamuvalitsus kontsertidega Raekoja platsil ja mujal vanalinnas oma kümnendat tegevusaastat. Pidu nimetati korraldajate poolt Vanalinna Päevadeks. Tookord ei osanud veel keegi aimata, et pannakse alus Tallinna uusaja populaarseimale traditsioonile.
Läinud sajandi viiekümnendate lõpus, kuuekümnendate alguses levis laialdaselt idee Tallinna vanalinn lammutada, kuna vanade majade remontimist ei peetud tulusaks. 1962. aastal avalikustati projekt, mille kohaselt oleks vanalinnas lammutatud 80% hoonestusest ning asemele ehitatud kuni 10-korruselised büroohooned. Õnneks jäid peale muinsust hindavad jõud ning 1965. aastal sai selgeks, et vanalinn säilib.
1971. aastal võeti Tallinna vanalinn tervikansamblina muinsuskaitse alla. Kõrgete uusehitiste püstitamine keelustati ka vanalinnaga piirnevas reguleerimistsoonis.
1980. aastal toimus Tallinnas vaatamata lääneriikide boikotile Moskva olümpiamängude purjeregatt, mille ettevalmistuse käigus eraldati unikaalse vanalinna korrastamiseks üleliidulistest vahenditest märkimisväärsed summad, mis tõi Tallinna restaureerima Poola firma “PKZ”. Ehitati valmis meremuuseum Paksu Margareeta suurtükitornis, Raemuuseum endises Raevanglas, Eesti Tarbekunstimuuseum rootsiaegses aidas ning mitmeid muid objekte. Vanalinnas värviti 400 maja fassaadid ning parandati katused. Kaheksakümnendate vanalinn tõusis särava ja huvitavana hallusest, andes Vanalinna Päevade korraldajate käsutusse enneolematud dekoratsioonid ajaloohõngulise kultuurifestivali läbiviimiseks.
…
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.