“1. Eesti polgu komitee protokollid 1917-1918”

Allikapublikatsioon

1917. aasta Veebruarirevolutsiooni järel hakati Vene armees looma valitavaid roodu-, polgu- ja armeede komiteesid. Mai alguses anti korraldus diviisi- ja korpuse komiteede loomiseks. Loodavate komiteede ülesandeks pidi olema sõjaväe ühtsuse tugevdamine, distsipliini ja korra tagamine väeosades, majandustegevuse kontrollimine, sõdurite omavaheliste arusaamatuste lahendamine ja teised sarnased ülesanded.
Enamikes Vene armee väeosades aga kujunesid nendest komiteedest aja jooksul enamluse tugipunktid, mis aitasid koos Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogudega kaasa vana armee lagunemisele ja “revolutsiooni süvendamisele” sõjaväes. Eriti oluliseks muutus kõikvõimalike komiteede roll pärast Oktoobripööret, mil neist said valdavalt uue võimu toed. Komiteede tegevus vaibus järk-järgult 1918. aastal esimesel poolel ühenduses “vanade” väeosade laialisaatmisega.
26. aprillil 1917. aastal asutatud 1. Eesti polgu komitee suutis siiski enamasti hoiduda äärmustest ja oli kohati tegusaks toeks väeosa formeerimisel ja igapäevaelu korraldamisel. 1. Eesti polgu ajaloo senise parima asjatundja Oskar Kurvitsa ehk pisut liialdatud hinnangul ilmutas komitee polgu olemasolu küsimuses “suurt algatus- ja teovõimet, mis selgub juba polgukomitee tegevusest polgu vastu sihitud kihutustöö tagasitõrjumises üldse ja eriti Tallinna tööliskonnas…”.
Tegemist on siiski üldise hinnanguga, kuna komitee roll 1. Eesti polgu loomisel ja väeosa edasisel komplekteerimisel ei olnud O. Kurvitsa peamiseks uurimisobjektiks. Samas ei ole aga kahtlust, et polgukomitee kui tollasele “revolutsiooniajale” iseloomuliku institutsiooni tegevus väärib kindlasti põhjalikumat käsitlemist tuginedes eelkõige esmastele allikatele – komitee enda protokollidele, mis pakuvad rikkalikku teavet polgu tegevuse ning aitavad tervikuna paremini mõista 1917. aasta ja 1918. aasta alguse poliitilisi olusid Eestis.
Käesoleva raamatu eesmärgiks ongi 1. Eesti polgu protokolliraamatu (“Polgu komitee koosolekute protokollide raamat”) publitseerimine, mis asub Riigiarhiivis (ERA) 1. Eesti Jalaväepolgu fondis (nr 534).
Polgukomitee koosolekute protokollid publitseeritakse tervikuna ilma sisuliste kärbeteta. Teksti on tehtud üksnes redaktsioonilisi ja keelelisi parandusi ning lisatud on esmavajalikud kommentaarid.
1. Eesti polgu komitee tegevuse põhjalik ülevaade ja protokollide sisuline analüüs leidub Ago Pajuri sissejuhatavas artiklis.
Lisadesse on paigutatud eripalgelist allikmaterjali, mis täiendavad komitee protokollides sisalduvadt teavet ning aitavad paremini mõista tollaste sündmuste tausta.