Vladimir Mihhailovitš Behterev (Владимир Михайлович Бехтерев) (20. jaanuar 1857 Sorali, Vjatka kubermang (nüüd Behterevo, Elabužski rajoon), Venemaa – 24. detsember 1927 Moskva) oli vene psühhiaater, neuroloog, füsioloog, psühholoog, refleksoloogia ja patopsühholoogilise suuna asutaja Venemaal, akadeemik.

Vladimir Behterevi panus teadusesse ja eriti psühholoogiasse on muljetavaldav. Behterev täiendas oluliselt meie teadmisi aju töö ja osade kohta. Sai tuntuks tänu hippokampuse rolli uurimisele mälu tekkimisel, aju ja reflekside uurimisele ning Behterevi tõve (spondüliit, Ankylosing spondylitis) avastamisele. Samuti on tuntud tema konkurents Ivan Pavloviga tingitud reflekside uuringutes. Ta leiutas termini "sissetung psüühikasse" hüpnoosi valdkonnas.Tema objektiivse psühholoogia ideed ning seisukohad refleksidest said biheiviorismi nurgakivideks.

1907. aastal asutas ta Peterburi Psühhoneuroloogilise Instituudi – maailma esimese uurimiskeskuse inimese integreeritud uuringuteks ning psühholoogia, psühhiaatria, neuroloogia ja muude "inimeseteaduse" erialade teaduslikuks arendamiseks, mis oli korraldatud nagu teaduslik ja kõrghariduslik asutus. See kannab nüüd V. M. Behterevi nime.

Tuntud saksa teadlane, Hermann Stieve instituudi histoloogia, embrüoloogia ja anatoomia täisprofessor, Friedrich Wilhelm Theodor Kopsch on öelnud "Ainult kaks teavad aju saladust: Jumal ja Behterev". (VikipeediA)