Väinö Valtteri Linna (20. detsember 1920 Urjala - 21. aprill 1992 Tampere) oli soome kirjanik.

Väinö Linna sündis lihuniku kümnelapselises perekonnas seitsmenda lapsena. Isa suri 1928. aastal ning äsja kooli alustanud Väinö pidi peagi hakkama õpingute kõrval sulase ja metsatöölisena töötama. 1938. aastal siirdus Linna Tamperesse Finlaysoni tehasetööliseks. Tema lemmikkohaks sai raamatukogu. Sõja ajal oli ta rindel ning tegi samas ka esimesed katsetused kirjanikuna.

Pärast sõda läks ta Finlaysonisse tagasi. Ta abiellus 1945. aastal; 1947 sündis nii tema esimene tütar Sinikka kui ka esimene romaan "Päämäärä". Järgmisel aastal ilmunud romaan "Musta rakkaus" sai juba kriitikute käest kiita.

Aastal 1954 valminud sõjaromaan "Tundmatu sõdur" müüdi kohe läbi ning see äratas suurt tähelepanu ja rohkeid diskussioone kogu Soome ühiskonnas. Nüüd hakkas kirjaniku amet juba ka elatist pakkuma ning Linna loobus oma tööst Finlaysonis ja ostis Hämeenkyrös Käkisaare talu. Maaelu vaikuses valmis triloogia "Siin Põhjatähe all", mis ilmus aastatel 1959-1962.

Linna "Tundmatu sõduri" järgi 1955. aastal tehtud Edvin Laine samanimeline film sai tõeliseks kultusfilmiks. See on Soome kõigi aegade vaadatuim film, mida on kinos vaatamas käinud 2,8 miljonit inimest. aastal 1985 tegi Rauni Mollberg filmist uue versiooni. Ka Väinö Linna triloogia "Siin Põhjamäe all" kahest esimesest osast 1968. aastal tehtud film on populaarsuselt läbi aegade kolmandal kohal.

Väino Linna südamehaigus andis endast märku juba pärast menuromaane sagenenud esinemiste käigus. Aastal 1984 tabas teda ajuinfarkt, mille tagajärjel ta kaotas kõnevõime. Väinö Linna suri 1992. aastal kopsuvähki.

Tema "Tundmatu sõdur" oli 2006. aastal ilmunud 28 keeles.

(Wikipedia)