Marie-Henri Beyle (tuntud kirjanikunime Stendhal järgi; 23. jaanuar 1783 Grenoble - 23. märts 1842 Pariis) oli prantsuse kirjanik.

Veetnud lapsepõlve väikeses Alpi mägikülas Grenoble´i lähedal, astus Beyle noore mehena Napoleoni väkke ja osales ka 1812. aasta sõjakäigul Venemaale. 1814. aastast elas peamiselt Põhja-Itaalias, esmalt Milanos. 1831. aastast oli kirjandusliku tegevuse kõrvalt ka Prantsuse konsul Civitavecchias ja Triestes. Varasemal loomeperioodil kirjutas peamiselt biogrfaafiaid, kus kuulsate heliloojate (Hayden, Mozart, Rossini jt) seas oli ka Napoleoni elulugu (1817-1818). Stendhal kirjutas ka esseid nt. maalikunsti ajaloost Itaalias, aga ka armastusest, samuti mitmeid reisikirju ("Jalutuskäigud Roomas" jt). Ta oli üks esimesi kriitilise realismi esindajaid kirjanduses, propageeris teostes ka romantismi ja ründas valitsevat reaktsiooni. Tähtteosteks kujunesid romaanid "Punane ja must" (1831; eesti keeles 1938 ja 1952)  ning "Parma klooster" (1839; eesti keeles 1959 ja 1981), aga ka postuumselt ilmunud "Lucien Leuwen" (1894). Stendhal on maetud Montmartre´i kalmistule Pariisis. (VikipeediA)