Otto Liiv (alates 1935. aastast Otu Liiv; 6. september (ukj) 1905 Narva - 10. detsember 1942 Tartu) oli eesti ajaloolane ja arhivaar.

Liiv sai ajaloohariduse 1920. aastate Tartu Ülikoolis, just sel ajal kujunes välja professionaalne eesti ajaloolaskond, kelle peamiseks arendajaks oli professor Arno Rafael Cederberg. Liivist sai üks Cederbergi lootustandvamaid õpilasi, kes tema soosingul sai lõpuks ka Riigi Keskarhiivi juhatajaks. Ta tegeles nii majandusajaloo kui ka arhiiviallikate korrastamise ja uurimisega. 1935. aastal sai temast ajaloodoktor.

1929. aastast oli Liiv Riigi Keskarhiivi juhataja kohusetäitja, 1932-1941 juhataja. Arhiivjuhina tegi ta ära tohutu töö selle korrastamiseks ja moderniseerimiseks. 1932-1941 oli ta Tartu Ülikooli õppejõud ning 1937-1940 ka Ajaloolise Ajakirja peatoimetaja. Liivi tervis halvenes 1930. aastate lõpust pidevalt, seda peamiselt ületöötamise tõttu. 1941. aastal oli ta sunnitud arhiivijuhi ameti maha panema ja veetis oma viimase eluaasta kodusel ravil. (VikpeediA)